Quintettino arvo part biography

Kvintetiino ehk väike kvintett on loodud aasta suvel ja pühendatud Eesti NSV Riikliku Filharmoonia puhkpillikvintetile. Teose esiettekanne toimus aasta septembris Armeenia ja Eesti heliloojate kohtumisel Jerevanis. Kvintetiino loomisel on Pärt võtnud eeskuju klassikalisest puhkpillikvintetist, millele viitavad traditsiooniline koosseis, kolmeosaline vastandlike karakteritega vorm ja selgekõlaline faktuur. Teose aluseks on dodekafooniline rida ja ehkki muusikaline materjal sünnib 12 kromaatilisest helist, võib kvintetiinost leida tonaalseid elemente.

Esimese osa juhatavad sisse avasignaalina mõjuvad akordid G-duuris kolmkõla nootidel. Seejärel käivituvad kaks vastassuunalist protsessi: esimeses liiguvad piano’s kõlavad klastrid kaheteistkümnelt korduselt üh…

Kvintetiino ehk väike kvintett on loodud aasta suvel ja pühendatud Eesti NSV Riikliku Filharmoonia puhkpillikvintetile. Teose esiettekanne toimus aasta septembris Armeenia ja Eesti heliloojate kohtumisel Jerevanis. Kvintetiino loomisel on Pärt võtnud eeskuju klassikalisest puhkpillikvintetist, millele viitavad traditsiooniline koosseis, kolmeosaline vastandlike karakteritega vorm ja selgekõlaline faktuur. Teose aluseks on dodekafooniline rida ja ehkki muusikaline materjal sünnib 12 kromaatilisest helist, võib kvintetiinost leida tonaalseid elemente.

Esimese osa juhatavad sisse avasignaalina mõjuvad akordid G-duuris kolmkõla nootidel. Seejärel käivituvad kaks vastassuunalist protsessi: esimeses liiguvad piano’s kõlavad klastrid kaheteistkümnelt korduselt ühe suunas, teises aga forte’s klastrid ühest impulsist kaheteistkümne suunas. Aktiivse karakteriga esimese osa muusika moodustabki kahe vastassuunalise protsessi läbiviimine ja sellele justkui kinnitusena järgnevad klastrid fortissimo’s.

Mõtliku keskmise osa põhimeeleolu loovad laskuvad neljahelilised ketid, mille tardunud meeleolule vastandub B-A-C-H-motiivil põhinev metsasarve kromaatiline meloodia. Metsasarve partii töötlemise järel jõuab II osa kulminatsiooni, kus kuldlõike punktis taktis 11 muutub neljahelilise kujundi liikumissuund vastupidiseks. Pingestatud liikumise helikõrguslikus haripunktis vallandub improvisatsiooniline flöödikadents. Sellele järgneb piano pianissimo’sse suubuv, osa üldmeeleolule alistunud B-A-C-H-motiiv.

Tarmukas III osas vallandub iseseisvate liinide samaaegse kõlamise tulemusel kaasakiskuv rütmi- ja kõlaenergia. Metsasarve ostinaato taustal astuvad üksteise järel sisse puupillid, alustades madalamast ja lõpetades kõrgemaga. Igale pillile kuulub üks kindel rütmivältus, mis on organiseeritud madalamast faktuurikihist – fagoti veerandnootidest – kõrgeima, flöödi reibaste trioolideni. Eri liikumisenergiate samaaegne kõlamine tekitab pingevälja, mis leiab mõningase lahenduse forte-akordides. Nagu teose teises osas, on ka siin metsasarvel puupillidest erinev ülesanne. Kulminatsiooni vankumatute akordide varjus kõlab metsasarve partiis pürgiv meloodia, mis juhib kogu muusikalise materjali teost lõpetavasse humoorikasse ja ambivalentsesse lõpukadentsi.